Jõuluvideokaart Iirimaale

January 11, 2016

Londoni Eesti kooli Jõulukaart Iirimaale

Välismaal elavatele rahvuskaaslastele on Eesti riigi tugi väga oluline ning rahvuskaaslaste programmi senised tegevused on tulemuslikud, sest võimaldavad suuremal arvul Eesti päritolu lastel õppida oma emakeelt, näitab programmi mõju-uuring.

Rahvuskaaslased ise peavad kõige olulisemaks programmi neid tegevusi, mis aitavad inimestel füüsiliselt eesti keele ja kultuuri keskkonda tulla: Eestis õppimine, praktika Eesti ettevõtetes, noorte keele- ja kultuurilaagrid jms. Eesti keele oskus on väliseesti lastele ja noortele oluline identiteedi kujundamiseks ja loob ka eelduse tihedamaks suhtluseks siin elavate sugulastega ning annab parema võimaluse siduda end tulevikus Eestiga.

„Programm on mänginud olulist rolli nii eestlaste keele säilitamisel kui eesti keele õppimisvõimaluste loomisel eesti lastele mujal maailmas,“ ütles haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi. „Keeleoskuse säilimine muudab tõenäolisemaks rahvuskaaslaste sidemed Eestiga ja ka tagasipöördumise.“

Programmi peamine sihtrühm on taasiseseisvumise ja ELiga liitumise järel Eestist lahkunud inimesed, kelle hulgas on palju noori ja lapsi. Eesti laste arv välismaal on viimase viie aasta jooksul kasvanud, mistõttu on suurenenud ka nende õpetuskohtade arv, kes Eesti riigilt tuge ootavad. Ministeeriumile teadaolevalt õpib 2015/2016. õppeaastal välismaal eesti keelt 3500 last. 2011/2012. õppeaastal oli vastav arv 1700.

Oluline sihtrühm, kellele on seni vähe tähelepanu pööratud, on Eestisse tagasipöördujad ja nende lapsed. Tagasipöördumistoetuse maksmise kõrval peetakse väga oluliseks ka nõustamist, mis aitaks peredel ja lastel Eesti ühiskonnas paremini toime tulla. Näiteks ootavad tagasipöördujad rohkem tuge sobivate töökohtade ning lastele kooli- ja lasteaiakohtade leidmisel.

Rahvuskaaslaste programmi mõju-uuring ja infograafika

Taust
• Uuringu koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskus RAKE ja Balti Uuringute Instituut.
• Uuringu käigus viidi programmi sihtrühmade hulgas läbi veebiküsitlus, millele vastas 747 rahvuskaaslast, ja üldküsitlus, millele vastas kokku 1161 rahvuskaaslast. Lisaks tehti dokumendianalüüs, fookusgrupi intervjuud ja 62 süvaintervjuud.
• Rahvuskaaslaste programmiga toetab Eesti riik välismaal elavaid eestlasi järjepidevalt alates 2004. aastast. Väljaspool Eestit elab hinnanguliselt 150 000 – 200 000 rahvuskaaslast.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Algas joonistuskonkurss “Meie tuleviku Eesti”.

Milline näeb Eesti välja umbes 25 aasta pärast? Võib-olla on lund vähem, või järsku on hoopis rohkem. Kas siis sõidavad autod juba taevas? Või isegi jalgrattad.

Selle saate te ise kõik välja mõelda, sest selliseid pilte ootab ETV Lastetuba. Mis on teistmoodi? Missugused on riided inimestel seljas? Missugused on siis lastel mänguasjad ja mida me sööme?
Ja missugused asjad on samaks jäänud ja näevad välja täpselt samasugused nagu praegu? Kas tulevikus on teistsugused lastesaated ja kas puhast õhku hoitakse kupli all?

Joonistusi oodatakse 13. jaanuarini.

Saada oma pilt teele Lastetoa vagunist. Rubriigis “Kirjuta meile” leiad vormi “Meie tuleviku Eesti”. Sinna saad kirjutada oma kontaktandmed ja lisada foto oma pildist.

Pildi võid saata ka postiga aadressil:

“VÕISTLUS” ETV2
LASTETUBA
Gonsiori 27
15029 TALLINN

Eesti lastekirjandust on tõlgitud sel aastal päris mitmesse keelde, nii inglise, vene, läti, saksa, prantsuse, poola, leedu, sloveeni, itaalia kui albaania keelde.  Vaata lähemalt!

Keeleklikk” on internetipõhine eesti keele kursus algajatele (0-A2). Mõeldud nii vene keele kui ka inglise keele baasil õppijatele. Kursuse ülesehitus toetub põhimõttele, et õppimine on kõige tulemuslikum, kui õppida on huvitav ja lõbus ning keelenähtusi korratakse ja harjutatakse väga paljudes eri kontekstides. “Keeleklikk” on abiks neile, kes soovivad õppida eesti keelt igapäevastes olukordades suhtlemiseks. E-kursus võimaldab õppida kõigil soovijatel eesti keelt tasuta ja piiramatult, vajalik on vaid arvuti ja internetiühenduse olemasolu. “Keeleklikk” on valminud koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga ning Euroopa Sotsiaalfondi toetusel.

Kursus koosneb 16 peatükist, mis hõlmavad kokku 200 animatsiooni, üle 100 video ja umbes 1200 harjutust. “Keeleklikist” võtab osa ka elav eesti keele õpetaja, kellega õpilased saavad e-posti teel kirju vahetada.

Eesti Abistamise Komitee kutsub kõiki Eesti kooli lapsi jõululõunale, 13ndal detsembril kell 13.00.

Lõunasöögi valmistab kuldsete kätega Ida, kes on üle 40 aasta neid korraldanud ja sooviks veel oma kõrges eas Londoni Eesti kooli lapsi lõunal näha ja laulmaski kuulda. Kel vähegi võimalik proua Idale rõõmu valmistada ning osa saada ehtsast eesti jõuluroast, kapsast, verivorstidest ja ahjukartulitest, koos küllatuleva jõuluvanaga, siis palun andke oma osavõtust teada enne 9ndat detsembrit Piret Randamile piret@blueyonder.co.uk või Ida Lemsalule telefonil 02088933816.

Rohkem infot ürituse kohta leiad siit.

Kooli jõulupidu

November 30, 2015

Londoni Eesti Kooli jõulupidu toimub Eesti Majas, laupäeval, 12ndal detsembril kell 14.00.

Lastele esineb Londonis elav ja õppiv ooperilaulja Mirjam Mesak, keda saadab noor tõusev staar muusikamaailmas, Heldur Harry Põlda. Kavas on jõululaulud, tutvustatakse klassikalisi palu ning lapsed saavad samuti kaasa laulda.

Lastele avame jõulutoa ning külla tuleb jõuluvana. Meie lapsed esinevad jõuluvanale koolis õpitud lauludega.

Jõululaualt on võimalus maitsta head ja paremat. Et seda head ja paremat oleks külluses, nagu jõulude ajal ikka kombeks, siis palume Teil kõigil midagi kaasa tuua. Võttes aluseks registreerunute nimekirja, siis jaguneb see tähestiku järgi täpselt pooleks. Võimalusel palume kõikidel, kelle eesnimi algab tähega A – J, võtta kaasa midagi soolast, tähtedega K – Ü, midagi magusat. Sedasi peaks saama meie jõululaud võrdselt nii soolane kui ka magus. Ja nagu alati, kooli poolt on joogid ning puuviljad.

Kohtume jõulupeol!

6. septembril algas taas Steni muinasjutuvõistlus. See päev on Steni sünniaastapäev, seekord neljakümne viies. Noorelt lahkunud ja lapsena humoorikaid ning sõbralikust vaimust kantud loomamuinasjutte kirjutanud poisi vanemad Ann ja Ants Roos annavad kirjutamispisikust nakatunud lastele nüüd juba 24. korda võimaluse oma loominguga välja tulla. Steni muinasjutuvõistluse eesmärk on õhutada lapsi end oma emakeeles loovalt ja leidlikult väljendama, arendada nende kirjaliku eneseväljenduse oskust ning väärtustada noorte kirjutamishuviliste tegevust.

Ann ja Ants Roos ootavad 10–15aastaste laste kirjutatud muinaslugusid 22. detsembrini aadressil Endla tänav 2b–1, 90504 Haapsalu, märgusõna “Steni muinasjutuvõistlus”.

Lugude pikkus võiks piirduda 1–2 A4 suuruses paberilehega. Võistluse tulemused saab teada 2016. aastal rahvusvahelise lasteraamatupäeva paiku aprilli alguses. Autasustamine tuleb Tallinnas. Parimad muinasjutud avaldatakse ajakirjas Hea Laps.

 

Septembris avas ETV2 uue lastele mõeldud veebilehe Lastejaam. Sinna on kokku kogutud kõik ERRi erinevate kanalite lastesaated, mis on järelkuulatavad ja järelvaadatavad. Samuti leiab lehelt erinevaid mänge, nuputamislehti ning lapsed saavad oma lemmiktegelastega lehti välja printida ja neid värvida.

 

Sel pühapäeval, 6. septembril kell 13.00 toimub Eesti Majas (18 Chepstow Villas, London W11 2RB, Notting Hill) kooli avaüritus. Nagu kõikidel eelnevatel aastatel, nii ka sel korral, palume lastevanematel kaasa tuua suupisteid ühisele peolauale. Kooli poolt on joogid ja puuviljad. Avaüritusel saab näha vanema rühma eelmisel poolaastal tehtud kunsti, foto- ja videoprojekti töid.